Naturaalne materjal versus kunstkiud

Erinevatel materjalidel on igaühel oma head ja vead. Lõngade omadused erinevad detailides – mõni peab rohkem sooja, mõni on pehmem, mõni hülgab paremini vett, kuid rusikareegel on järgmine: mida rohkem naturaalset kiudu seda soojem, mida rohkem kunstkiudu seda vastupidavam.

Legendid räägivad muidugi sellest, et ainult puhas villane on tõeline soojaandja – ei saa sellele kuidagi vastu vaielda, kuid soojalt soovitame siiski valida materjal, mis sisaldab ka ühte osa kunstkiudu – nii saate endale lihtsalt oluliselt vastupidavama toote, kaotamata palju materjali soojustavatest omadustest.

Aga nüüd materjalidest veidi lähemalt:

Looduslikud kiud:

Lambavill – väga soe, vetthülgav, ei kortsu ja taastab oma vormi.
Paljud mäletavad lapsepõlvest, et lambavill on küll soe kuid torgib vastikult. Kindlasti ei ole see iga lambavillaga nii. Siinkohal tasub teada villa päritolu – põhjamaiste lammaste vill kipub tõepoolest sügelust tekitama, kuna selle lanoliinisisaldus on kõrge kuid lõunapool, näiteks Uus-Meremaal või Austraalis asuvavad lambad annavad hoopis mõnusama tekstuuriga villa. Torkimisega on seotud ka villa vett hülgavad omadused - mida torkivam lõng, seda suurem on tema lanoliinisisaldus ning seega ka suurem võime vett endast eemale juhtida. Teate ju küll neid juhte kui kindad on lumised aga käed sealjuures kuivad ja soojas – võimalik ainult villaga!
Villa üks hämmastavamaid omadusi on temperatuuri reguleerimine – ta annab külmaga sooja ning soojaga jahutab mõnusalt. Nii et suvel võib õhukese villamütsiga käia küll ja küll ning villased sokid võib ka suvemoodi võtta :)

Meriinovill – on veidi soojem ja pehmem kui lambavill. Pärit Lõuna-Ameerikast. Kindlasti ei ole vaja meriinovilla puhul sügelemise ja torkimise probleemide pärast muretseda. Meriino on katsudes väga pehme ja mõnus, tal on tavalise lambavillaga sarnane temperatuuri reguleerimise võime, mis säilib ka siis kui toode on märgunud. Ühtlasi aitab ta niiskust kehast eemale juhtida ning sageli soovitatakse meriinovillast esemeid kanda otse naha vastus.
. Meriinovilla pesemissoovitus on sama mis lambavillal – võimalikult harva ja soovitatavalt käsitsi.

Alpakavill – tõeline luksuskaup ja lõngade kuningas! Ta on kõige kõige soojem vill – väidetavalt 7 korda soojem kui lambavill ning samas 3 korda vastupidavam. Karvad on seest õõnsad ja nagu füüsikast mäletame on tühjus väga hea soojusisolaator - tänu sellele on soojapidavus oluliselt suurem. Alpaka on üks parimaid materjale -tal on väga soe, ta on kerge ja pehme, katsudes suisa siidjas.Võrreldes meriino või lambavillaga on ta nõrgem vaid seetõttu, et ei sisalda lanoliini ning seega märgub kergemini.Kui teil peaks olema allergilisi probleeme villaste asjade kandmisel, siis tasub katsetada alpakaga – neil puuduvad allergiat tekitavad omadused. Kiud on tugevam kui lambavillal, ning seega on lõng ka vastupidavam.
Pehmem ja tugevam kui kašmiir, kergem kui lambavill. Ei muutu kergelt topiliseks.

Angoora villa saadakse angooraküülikute kasukast. Tegemist on ülipehme, koheva, väga sooja ja kalli materjaliga. Koe pind on mõnusalt karvane kuid karvad on udupehmed ja ei torgi. Kuna kiud ei ole kuigi lihtne lõngaks kedrata on angooravill tavaliselt segatud mõne teise kiuga.

Mohäär, ehk angoorakitse villast tehtud lõng on angooraga paljuski sarnane. Ta on samuti väga pehme, soe nagu lambavill, tekstuurilt õrnem kuid samas vastupidavam. Jätab angooraga sarnase pehme karvase efekti. Mohäär on valgust peegeldav, ehk kergelt läikiv Kohev ja õhuline.

Kašmiir on sajandeid populaarne luksuskaup. Kašmiirkitsed elavad Himaalaja kõrgmäestikus ning kannatavad „külma kõhuga“ ka 40 kraadi miinust välja – sest nende kõhtu katab udupeene alusvill, mis ülihästi sooja hoiab. Sellest udupeenest alusvillast tehakse lõnga, mis on väidetavalt 6 korda soojem kui lambavill. Kašmiir on ja ilmselt ka jääb alati kallihinnaliseks materjaliks – ühelt kitselt saab aastas vaid ca 50-150 gr villa. (alpaka annab ca 3 -4 kg).
Kašmiir hoiab oma kuju – ei veni välja ega luitu – kampsun võib vastu pidada mitu põlvkonda kui seda õigesti ja õrnalt hooldada. Kašmiirist esemeid on alati tark ainult käsitsi pesta ning mitte mingil juhul väänata ega radikale kuivama tõsta.

Siid – ülipeen, väga pikk ja vastupidav kiud, mida saadakse siidiussi kookonitest. Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude ning sobib erinevate villadega suurepäraselt ainult parendades nende omadusi. Siid toimib sarnaselt villale – soojendab kui on külm ja jahutab kui on palav. Hooldamine on keeruline – käsipesu madalatel temperatuuridel ainult spetsiaalse pesuvahendiga. Siid kardab higi ja karedat vett – mõlemad jätavad materjalile plekid, mida on praktiliselt võimatu välja pesta.


Kunstkiud lisavad tootele vastupidavust.

Polüamiid = nailon = kapron= PA ehk sisuliselt sukapüksid - toodetud naftast ehk sisuliselt ka looduslik materjal :) Udupeen ja väga vastupidav kunstmaterjal. Pehme ja painduv ning villadesse segatuna parandab nende vastupidavust oluliselt määral. Kiirendab toote kuivamist, lisab õhulisust.– polüamiidi lisatakse tavaliselt sokilõngadele, et märgatavalt nende vastupidavust tõsta.
Puhas polüamiid on keskmist sorti soojapidavusega ning üpriski kergelt elektifitseeruv. Ei kortsu, on vastupidavam kui polüester

Polüester – vastupidav ja kerge kunstkiud. Kuivab kiiresti, laseb õhku läbi. Lihtne hooldada. Kehv soojapidavus elektrifitseerub kergelt. Polüestrit peetakse polüamiidist veidi kehvemaks kaaslaseks naturaalsele lõngakiule kuid oma põhilist funktsiooni – lõngale vastupidavust anda – täidavad mõlemad kenasti.

Akrüül – on üks põhilisi materjale, millest on tehtud enamus kiirmoe kampsikuid-salle mütse. Need on küll uuest peast väga kenad,pehmed ja kerged, kuid juba peale esimest pesukorda väljaveninud ja/või topilised ning ega nad suuremat sooja kah ei anna – mida odavam akrüül, seda kiiremini on toode kasutuskõlbmatu. Aga tore on see, et akrüül ei tekita allergiaid.
Kui aga kvaliteetset akrüüli veidi looduslikule kiule lisada, on tulemus tegelikult täitsa OK – nagu naturaalsedki kiud hülgab ta mustust ja muudab oma juuresolekuga naturaalse kiu kordades vastupidavamaks.


Parim lõng meie kogemuste kohaselt on segu alpakast, lambavillast ja kunstkiust – kas akrüülist või polüamiidist. Nii saame kombinatsiooni, mis on väga soe, hülgab mõõdukalt vett ning on oluliselt vaspupidavam kui puhtast villast toode. Ka angoora ja kunstkiu segulõng on mõnusalt pehme, soe ja vastupidav.

Ehk siis – kui soovite, et toode annaks sooja, siis miinimum 50% lõnga sisaldusest peaks olema naturaalne, et toode ka ajas vastu peaks, siis vähemalt 20% võiks koosneda kunstkiududest, eelistatult polüamiidist.

Kellele meeldib looduslik luksus, siis otsige alpaka ja siidi segulõngadest materjale – need on väga vastupidavad, efektsed ning kehatemperatuuri reguleerimisel toimivad targalt nagu nutiseadmed.